Anatoli Chevalier
14.04.1924–03.12.1974 Sündinud 14. Aprillil
1924. A Tallinnas. Isa – Victor Chevalier – töötas
Tallinna Kunstikoolis prantsuse keele õpetajana. Ema – Sarra Chevalier
(neiuna Gorodetskaja) – kodune. Vanaemad emigreerusid Eestisse
Moskvast 1919. a seoses revolutsiooniga Vene
impeeriumis. Elasid Tallinnas kuni surmani. Isa suri 1957. a, ema – 1960. a. Anatoli Chevalier õppis
Tallinna Vene Gümnaasiumis, mille lõpetas 1941. a. 1943. a astus Tartu Ülikooli
arstiteaduskonda, mille lõpetas 1949. a. Ülikooli ajal töötas ja
tegeles üliõpilaste teadustööga. Vanemad otseselt
represseeritud ei olnud. Anatoli värvati Saksa okupatsiooni ajal töölaagrisse, kus ta
haigestus tüüfusesse ja seetõttu õnnestus sealt pääseda. Okupatsiooniarmeedes A.C. ei
osalenud. Teenistuskäik: Peale Tartu Ülikooli lõpetamist
suunati A.C. tööle Tallinna Neurokirurgia Haiglasse (Hilisem Harjumäe Haigla), mille
reorganiseerimise tõttu viidi üle Tallinna Vabariikliku Keskhaigla neurokirurgia osakonna
arst-ordinaatoriks. 1953-58. a töötas
Eksperimentaalse Kliinilise Meditsiini Instituudis noorem teadustöötajana, hiljem sektori
juhatajana. 1959-63. a Tallinna
Vabariiklikus Keskhaiglas peaarsti asetäitja polikliinilisel alal. Samal ajal opereeriva
neurokirurgina neurokirurgia osakonnas. Kuna A.C. teadustöö äratas
huvi üle N. Liidu, kutsuti ta tööle Leningradi Neurokirurgia Instituuti, kus töötas
1963-64. a vanema teaduslik töötajana. Sellel ametikohal olid ühitatud nii praktiline kui
teaduslik töö neurokirugia valdkonnas. 1964. a detsembris tuli A.C.
tagasi Vabariikliku Haigla neurokirurgia osakonda ordinaatoriks. Töötamise ajal Tallinna
Vabariiklikus Haiglas tegeles teadusliku uurimistööga ja juurutas mitmeid uusi meetodeid
neurokirurgias: 1957. A esimesed nimmeradikuliidi operatsioonid, hiljem lülisamba kaelaosa
vigastuste puhune eesmine spondülodees, bipolaarne elektrokoagulatsioon, ajutraumade põrutuskolde
suuruse määramine tuginedes aju elektrilisele takistusele. 1967. a osales A.C. konkursil
ja valiti Tselinogradi (praegune Akmola) Meditsiini Instituudi närvihaiguste kateedri
juhatajaks, kus ta töötas kuni surmani 3. detsembril 1974.a. Instituudis töötamise ajal täitis
A.C. teadusprorektori ülesandeid, juhendas teadustöid ja oli mitme väitekirja oponent. Õppe-
ja teadustöö kõrval tegeles ka praktilise neurokirurgiaga. Organiseeris esimese neurokirurgia
osakonna Põhja-Kasahstanis, koolitas uue neurokirurgide põlvkonna Tselinogradis. Teadustöö: Anatoli Chevalier on avaldanud
oma teaduslike uurimiste tulemusi paljudes erialastes ajakirjades, konverentside ja kongresside
materjalides. Trükis on ilmunud ligi 90 teaduslikku tööd, sealhulgas õppe- ja metoodilisi
vahendeid nagu närvihaiguste diagnostika ja ravi „Polikliiniku arsti käsiraamatus” (1966),
Neurokirurgia lühikursus üliõpilastele (Tselinograd, 1970), peaajutraumade diagnostika ja
kirurgiline ravi koguteoses „Hirurgia tsentralnoi nervnoi sistemõ” (Leningrad, 1969), mis
sai I järgu diplomi. 1954. a kaitses kandidaadi väitekirja
tuberkuloosse meningiidi diagnostika teemal. 1972. a valmis doktoriväitekiri
„Kinniste peaajutraumade kirurgia”, mille kaitsmine toimus Saraatovis. See kinnitati samal
aastal ja Anatoli Chevalier’le omistati meditsiinidoktori kraad. 1974. a novembris kinnitati
A.C. professoriks. Tallinnas töötades oli A.C.
pikka aega neurokirurgide, neuroloogide ja psühhiaatrite seltsi esimees. Oli dr T. Randvere ja
A. Pürge
kandidaadiväitekirja juhendaja. Parteidesse pole kuulunud. Abielud: Esimene abielu Ülle
Chevalier’ga lahutati 1962. a. Teine abielu registreeriti 1963. a. Abikaasa Elve Jõeste-Tihane
(sündinud Läänemaal 1932. a) on töötanud alates 1957. a mitmetes Tallinna
tervishoiuasutustes ja organisatsioonides juhtiva peaspetsialistina finantsalal. 1967. a lõpetas
TPÜ raamatukogunduse erialal. Praegu töötab Mustamäe Haiglas. Tütar Marita Chevalier
(praegu Laaban), sündinud 1964. a, lõpetas TPI 1986. A teeninduse ökonoomika erialal. Anatoli Chevalier suri 3
detsembril 1974. a maovähi tagajärjel ja on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. |