HÜPOHONDRIKU KÄSIRAAMAT
Mõningaid sagedaminiesinevaid vaevusi.
On
olemas lõputu hulk vaevusi. Mõned neist on tuntud, mõned vähem tuntud, osa vaevusi on
ohtlikud, teised veel ohtlikumad. Kõiki vaevusi, mis ühel tervel hüpohondrikul esineda võivad,
on võimatu üles lugeda. Seetõttu olgu siinkohal ära toodud ainult mõned tavalisemad hädad,
mis teil võiksid esineda. Järgnevatel lehekülgedel toodu on kõigest piisake hüpohondriku hädademeres,
kuid tõelise hüpohondrikuna suudate ülejäänu kindlasti ise juurde mõelda.
Tähtsamad
nahahaigused, mida iga hüpohondrik peaks teadma, on soolatüükad, vinnid, kõõm ja juuste väljalangemine.
Soolatüükad. Soolatüügaste
ravimiseks on sama palju erinevaid võimalusi kui on nahaarste. Esimene arst seletab teile, et tüükad
on kahjutud, aga kahtlemata ebameeldivad ning ainus kindel võimalus neist lahti saada on kõrvetamine.
Seda ta teebki, pärast tema protseduuri lõhnab kogu kabinet põhjakõrbenud liha järele. Te lähete
rahulolevana koju ning kolme kuu pärast on teie soolatüükad tagasi. Loomulikult lähete te nüüd
järgmise arsti juurde. Järgmine nahaarst seletab teile, et tüükad on kahjutud, aga
kahtlemata ebameeldivad ning et ainuke efektiivne võimalus nende ravimiseks on kleepuva
lahusega peitsimine, mille ta teile kohe välja kirjutab. Kui te olete oma soolatüükaid kuus nädalat
peitsinud, on nad kasvanud poole suuremaks ning te otsustate minna kolmanda arsti juurde.
Viimane teatab teile sõbralikult, et tüükad on täiesti ohutud, kuid kahtlemata on neid
ebameeldiv omada ning nendest lahtisaamiseks tuleb nad lihtsalt ära lõigata. Seejärel ta lõikabki
teie tüükad kindla käega ära, ning te lahkute õndsas usus, et teie hädaga on asi viimaks
ühel pool. Kolme kuu pärast on tüükad taas oma vanade kohtade peal tagasi ning te panete
kinni aja järjekordse nahatohtri juurde, kes lohutab teid, öeldes, et soolatüükad on
teatavasti absoluutselt kahjutud, kuid kahtlemata pisut ebameeldivad. Ainuke võimalus neist
vabanemiseks on tüükad kõigepealt spetsiaalse lahusega kokku pintseldada ning seejärel
terava lauanoaga ära kraapida. Ning te lähete koju ning kraabite ja pintseldate, pintseldate
ja kraabite, teie soolatüügastel pole sellest loomulikult ei sooja ega külma.
Arst number
viis toob kuuldavale sama standardfraasi, mis tema kolleegid. Seejärel sosistab ta teile
usalduslikult, et ainuke meetod, mis soolatüügaste vastu kindlalt aitab, on nahkhiire ajudest
ja sisaliku sabadest keedetud puder ning seda tuleb kasutada täiskuu ajal, seistes näoga põhja
suunas.
Tegelikult
võite te end lohutada sellega, et mõne aasta pärast kaovad soolatüükad ise ära.
Järgmine
nahahaigus, mida teil tuleks teada, on vinnid. Kui kogu nägu on vinne täis, on olukord kõike muud kui lõbus, ent ka üksainus
vinn võib muidu perfektse näo täiesti ära rikkuda. Nagu tüügaste, nii ka vinnide jaoks on
ohtralt ravimeetodeid – välispidised (salvid, kreemid, lahused) ning seespidised
(antibiootikumid ja lohutav sõna). Vinnid on nii füüsiline kui ka psüühiline probleem ning
kui arsti poolt määratud piirituselahuse pealemäärimine vinnidele ei mõju, võite seda
kasutada seespidiselt, et kasvõi hetkeks oma mure unustada.
Kõõm kuulub
samuti nahahaiguste hulka. Kõõma esineb suuremal osal inimestest. Teie kõõm on aga tõenäoliselt
Texase tõugu, kuna ta on palju tugevam ja elujõulisem, kui teiste inimeste oma. Kõõma raviks
kasutatakse sadu erinevaid šampoone, mis üldjoontes jaotuvad kahte rühma – kõõma vähendavad
ja kõõma teket soodustavad. Küsige oma nahaarsti käest, millise šampooniga tema pead peseb.
Kui arst on kiilaspäine, esitage sama küsimus õele.
Juuste väljalangemine on tõsine probleem. Öelge arstile, et teil langeb nii palju juukseid välja, et
hommikul meenutab padi karusnahka, kammides on kamm juukseid täis ning pead pestes ummistuvad
kanalisatsioonitorud ära. Seetõttu olete te iga päev sunnitud torulukksepa kutsuma ja nii ei
või see loomulikult enam edasi kesta. Juuste väljalangemise ravi on tavaliselt kolmeetapiline.
Kõigepealt soovitab arst teil veidi vitamiine võtta. Kui see ei aita, kirjutab ta teile välja
mõne kleepuva ja haisva vedeliku ning kui ka see ei aita, annab ta teile parukameistri
aadressi.
Traditsiooniliselt
ravivad nahahaiguste arstid ka suguhaigusi. Loomulikult teil selliseid piinlikke haigusi ei
esine, kuid ebakompetentsed arstid võivad neid tänu oma puudulikele teadmistele või
viletsatele diagnoosimismeetoditele mõnikord kahtlustada. Seetõttu on kasulik ka neist
haigustest üht-teist teada. Suguhaiguste põhiomaduseks on see, et neisse haigestuvad ainult
teised inimesed. Gonorröa väljendub urineerimisel tekkiva kipitustundena ning voolusena
kusitist. Piisab aga sellest, kui te arstile mainite, et olete kellegagi voodis viibinud, kui ta
oma proovitikuga kohale sööstab.
Süüfilis on
üsna haruldane haigus, kuid sellele vaatamata te seda ei põe.
Rase hüpohondrik
Rasedus on hüpohondriku
elus äärmiselt oluline periood. Rasedus on tõeline sümptomite ja vaevuste Eldorado. Teie
rasedus on iseenesest mõista täiesti ainulaadne ning ükski naine pole kunagi tundnud end nii,
nagu teie tunnete.
Raseduse ajal
võib esineda kohutaval hulgal mitmesuguseid vaevusi ning kui te kõigi võimalustega kursis
pole, riskite mõne neist maha magada. Raseduse algul esineb väga sageli iiveldust ja
oksendamist. Kuna neid vaevusi esineb enamikul rasedatest, tuleb teil arstile mulje avaldamiseks
öelda, et te oksendate lakkamatult. Kõige tabavamalt iseloomustate oma seisundit väljendiga
“Ma oksendan pidevalt, välja arvatud siis, kui ma öögin.” Nõudke, et teile määrataks
mingi efektiivne oksendamisvastane ravim ning keelduge seda pärast kõrvaltoimete ohu tõttu võtmast.
Haruldastel juhtudel võib iiveldus ja oksendamine kesta kogu raseduse vältel ning teie rasedus
saab tõenäoliselt olema just selline – 9 kuud kestev laevareis tormise ilma ja kroonilise
merehaigusega. Tõenäoliselt olete te kogu rasedusaja näost roheline. Pärast sellist rasedust
ei unusta te enam iialgi rasestumisvastaseid tablette võtta.
Raseduse
progresseerudes võivad tekkida kõrvetised ning röhitised,
mistõttu teil pole enam võimalik ei restorani ega külla minna. Vahelduseks maovaevustele võivad
teil esineda ka sapivaevused. Sapikivide ja raseduse kombinatsioon on tõeline elamus.
Veel üks
oluline haigus on radikuliit. Viimane väljendub ristluupiirkonna valudena, mis kiirguvad ühte (või - miks mitte ka mõlemasse) jalga. Seetõttu ei saa te
ei istuda, seista ega lamada. Öelge seda oma arstile ja vaadake, mis nõu ta teile annab.
Raseduse ajal
pole haruldased ka jalaveenilaiendid ja hemorroidid, seetõttu peaksite ka nende haigustega
kursis olema. Samuti võivad rasedatel tekkida jalalihaste krambid (teil esinevad nad loomulikult eriti
raskel kujul). Kui neid ei ravita, võivad nad progresseeruda ülespoole ning asi lõpeb pea
krampidega, mis on juba väga tõsine juhus.
Raseduse ajal
on ainevahetus kiirenenud. Seetõttu higistate te lakkamatult. Arsti juurde jõudes tehke aken
kohe pärani ning teatage :”See on lihtsalt kohutav, kui umbne ja palav siin on. Teie, doktor,
ei saa sellest loomulikult aru, sest teie ju ei ole rase”. Järgmisel külastusel võite juba
kurta, et olete külmetunud, kuna eelmisel korral oli arsti kabinet külm ja tuul tõmbas.
Rasedatel on
sageli isu kõikvõimalike kummaliste toitude järele. Seda sümptomit peaksite te kohe
kindlasti proovima. Näiteks võiks teil olla isu juustus küpsetatud hanemaksa või
grillitud peterselli järele mürklikastmes. Hea vein on loomulikult alati omal kohal.
Rasedal hüpohondrikul
esinevad kõik ülaltoodud vaevused, lisaks sellele veel tosin muud häda. Enne, kui arstile oma
rasedusaegseid vaevusi kurtma lähete, oleks soovitav kindlaks
teha, kas te ikka olete rase.
Nina-kurgu- ja
kõrvahaigused
Nina, kõrvad
ja kurk on omavahel tihedalt seotud ning ühe organi haigus võib levida ka teise organisse.
Seetõttu ravitakse kõrvapõletikku ninatilkadega, nohu aga kannatlikkusega. Nina-, kõrva- ja
kurguhaigustest on kõige olulisemal kohal külmetushaigused. Tavalisi külmetushaigusi põevad
kõik inimesed, kuid kui tavaline külmetus teid tabab, saab sellest ebatavaline külmetus. Hüpohondriku
külmetushaigus on teatavasti tormilise ja pika kuluga ning enamasti eluohtlik. Seetõttu on
soovitav ja isegi hädavajalik, et helistaksite oma arstile kohe, kui nohu algab, isegi kui see
peaks juhtuma keskööl. Hommikuni oodata pole mingit mõtet, siis ei pruugi te arsti üldse kätte
saada. Kui arst väidab, et tavaline külmetushaigus läheb ilma rohtudeta ise üle, on tal õigus.
Teie puhul pole aga teatavasti tegu tavalise, vaid ebatavalise külmetushaigusega, mis ilma
ravita kiiresti eluohtlikuks muutub.
Peale arsti
poolt määratud ravimite on külmetushaigusega võitlemiseks olemas terve rida koduseid
vahendeid. Nende efekt on küsitav, kuid ega teil midagi kaotada ka pole. Kõige kindlam on
proovida kõiki vahendeid korraga. Selleks toimige järgnevalt: pange selga paks villane
kampsun, soovitavalt kõrge kaelusega, selle peale paks flanellpidžaama. Mähkige kaela ümber
paks kootud sall ja pange pähe villane müts. Ette pange tumedad prillid (et silmi ereda
valguse eest kaitsta) ja toppige kõrvad vatti täis. Seejärel võtke suur kruus, kuhu valage
kuuma piima, kuuma viskit, kuuma konjakit, lisage kaks munakollast, teelusikatäis musta pipart,
neli küüslauguküünt, veel pisut kuuma viskit ning kimp tüümiani. Jooge see ära aurava
veekastruli kohal, kuhu on eelnevalt lisatud kuuma viskit ja kummeliteed.
Kõrvapõletik
avaldub kõrvavalu ja mädase eritisena kõrvast. Seda ravitakse ninatilkade, penitsilliini ja
haiguslehega. Kui arst ei pea vajalikuks pärast kõrvapõletikku teie kuulmist kontrollida,
vastake kõigile tema küsimustele : “Kuidas?”.
Kui arst teie
külmetushaigust valesti ravib, saate te põskkoopapõletiku. Peas on lugematu hulk kõikvõimalikke
koopaid (mõnedel inimestel moodustavad nad valdava osa peast). Põskkoopapõletikku
diagnoositakse röntgenülesvõtte abil ning ravitakse penitsilliini, ninatilkade ja sinise
lambiga. Kui arst kavatseb teha põskkoopaloputuse, küsige, kas ta on seda protseduuri ka varem
teinud, ega tal juhuslikult käed ei värise ja kas ta üldse teab, kus põskkoopad asuvad. Kui
ta oma nõela liialt sügavale torkab, võib ta kogemata teie ajud välja loputada ning sellel võivad
mõnikord olla kurvad tagajärjed.
Kurguvalu on
äärmiselt ebamugav vaevus. Kui iga neelatamine tekitab valu, on teil suurepärane võimalus
kaalust alla võtta. Mingil määral võib olla abi imemistablettidest. Kui kurk valutab väga sügavalt,
võite proovida pärasooleküünlaid.
Ninapolüübid
võivad põhjustada norskamist . Kui teie abikaasal on ninas polüübid, tuleb teil veenda
abikaasat operatsioonile minema või siis
abikaasast lahti saada. Kumb protseduur valutum on, jäägu teie enda otsustada.
Silmahaigused
Kui te näete
halvasti, tuleb teil endale prillid muretseda. Prillide proovimine käib nii: silmaarst näitab
teile valgustatud tabelit ning teie peate lugema, mis seal kirjas on. Tavaliselt on tabelil
kirjas sõna “stlopkrvnsydp”. Kui te ei tea, mida see tähendab, vajate te tõenäoliselt
prille.
Kui teie
silmad pidevalt vett jooksevad, on see tingitud pisarakanali põletikust või isiklikest
probleemidest. Esimesel juhul tuleb revideerida pisarakanalit, teisel juhul oma isiklikku elu.
Kui te näete pidevalt kärbsetaolisi tumedaid moodustisi, võib olla tegu klaaskeha hägusustega
ning te peaksite minema silmaarstile. Kui te aga kärbeste asemel näete sisalikke, rotte ja
usse, ei saa silmaarst teid enam aidata. Seega – kui näete kärbsest suuremaid loomi, pole mõtet
silmaarsti tülitada.
Seljahädad.
Seljavalud on
äärmiselt ebamugavad. Kui te end liigutate, on valus ja kui ei liiguta, on ikka valus. Arst
soovitab teil magada kõval alusel. Näiteks võite ukse eest ära tõsta ja madratsi alla
panna. Vaadake ainult, et te seda tehes oma selga ära ei venita. Paluge parem mõni sõber
appi. Tänuks abi eest võite talle anda oma seljaarsti aadressi, mida tal tõenäoliselt pärast
sellist tegevust vaja läheb.
Haigla vastuvõtutoas.
Suure haigla
vastuvõtutoas kehtivad džungliseadused ning valitseb totaalne segadus – oiged, karjed ja
halin. Kõik see kokku meenutab 19.sajandi sõjaväelaatsaretti, kus ellu jäävad ainult
tugevamad (see kehtib nii patsientide kui personali kohta.)
Saabudes
kirjutab vastuvõtuosakonna valveõde üles teie nime ja sünnikuupäeva ning küsib, mida te
kaebate. Seejärel ta kaob ning te ei näe teda enam kunagi. Seal te siis istute koos teiste
haigetega üksteise otsas hunnikus. Arsti ei ole näha ning kauem istunud patsiendid hakkavad
juba valvearsti olemasolus kahtlema. Vastuvõtutoas ootamiseks peab olema tugev tervis. Need,
kes väsimusest ja näljast kokku kukuvad, kantakse minema ning nende asemele tulevad uued
lootusrikkad patsiendid.
Enamik
ootajatest on tulnud vastuvõtutuppa seetõttu, et nad on oma lihtsameelsuses lootnud sel viisil
rutem arsti juurde pääseda. Oma perearsti juurde pääsemiseks peaksid nad nimelt neli kuud järjekorras
olema.
Õdedel
paistab kogu aeg kiire olevat, kogu personal on teel kuhugi mujale ning lubab teiega hetke pärast
tegelema hakata. Üsna ruttu jõuate te arusaamisele, et hetk on üsna suhteline mõiste. Kui te
ei soovi surra sellesse haigusesse, mille tõttu te haiglasse tulite või nälga kõngeda, tuleb
teil valjuhäälselt ja sageli oma olemasolust märku anda. Haarake mõnel möödatuiskaval õel
sabast kinni ja keelduge teda lahti laskmast enne kui ta pole lubanud arsti kohale kutsuda. Üldiselt see mõjub.
Kui teil lõpuks
on õnnestunud arst kätte saada, ei jää teil üle muud, kui oma haiguse kirjeldamisega pihta
hakata. Siinkohal pidage aga meeles, et te kirjeldaksite oma vaevusi konkreetselt. Kui pole täpselt
selge, kas teie haigus on kirurgiline või mitte, võib sisearst saata teid kirurgi juurde,
viimane omakorda tagasi sisearstile ja nii te nende vahele pendeldama jäätegi. Nii kestab see
seni, kuni üks arstidest ära tüdineb. Ja mida ta siis teeb? Vaatab teid läbi, küsib, kuidas
te end tunnete? Loomulikult mitte. Ta lihtsalt peidab teie haigusloo teiste lugude vahele ära
ning seal seisab see seni, kuni teie andmeid
lahangusaatekirja jaoks vaja läheb. Seetõttu hoolitsege vastuvõtuosakonda saabudes, et teie sümptomid
oleksid kas kirurgilisele hädale või sisehaigusele viitavad. Kõhuhädad, sapivaevused ja
liigesehaigused võivad osutuda just sellisteks eikellelegi kuuluvateks probleemideks. Mõnes
haiglas võib teie valutav õlg osutuda sisehaiguseks, teises jälle kirurgiliseks haiguseks.
Otstarbekas oleks enne haigla vastuvõtuosakonda saabumist asi järele uurida.
Kui arst on
teie vaevused ära kuulanud, ütleb ta 99% tõenäosusega : “Nüüd teeme mõned analüüsid
ja ma tulen tagasi, kui vastused on valmis” Pärast seda tormab ta minema, teie aga istute ja
ootate jälle. Vahelduseks igavale ooteruumile võite te seda seekord teha laboris või röntgenkabinetis.
Analüüsivastuste saabumine võib kesta igaviku. Kui
need lõpuks saabuvad, on võimalikud kaks varianti. Esimene variant on see, et teid võetakse
haiglasse (seda juhtub äärmiselt harva ning sel juhul olete te kas erakordselt haige või on teie analüüsivastused
kellegi teise omadega segi aetud). Teine ja hoopis tõenäolisem võimalus on see, et arst
saadab teid koju tagasi. Sellisel juhul peate te ise enda eest seisma – teie tunnete ennast ja
oma hädasid ju ometi kõige paremini ja oskate seetõttu kõige objektiivsemalt otsustada, kas
teid tuleks haiglasse võtta või mitte. Kui arst tahab teid haiglasse võtta ja teie ei taha
haiglasse jääda, on olukord lihtsam. Teil tuleb lihtsalt öelda, et
a) teil ei ole
aega haiglas lebada, kuna teil on kodus kanaarilind, kes ilma teieta nälga sureb
b) te arvate,
et haiglas ei ole kuigi tore olla (te olete kuulnud, et haiglatoit pole suurem asi).
c) niikuinii
ei oska teid keegi ravida
d) te teate
juba ette, et teid võetakse haiglasse ainult selleks, et teie peal uusi ravimeid katsetada
Seejärel võite
te end rahulikult riidesse panna ja koju minna ning olla rahul, et nii kergelt pääsesite.
Sagedamini
esinev ja tunduvalt problemaatilisem on aga vastupidine variant – arst tahab teid koju saata,
teie aga soovite haiglasse jääda. Arst üritab teile selgeks teha, et te pole piisavalt haige
või et haigla on ilma teietagi puupüsti täis. Esimene väide on loomulikult nonsenss. Nagu
juba eespool mainitud, oskate ainult teie ise oma seisundit objektiivselt hinnata ning on mõeldamatu,
et nii raskelt haige inimene nagu teie koju saadetakse. Ja kui teid tõepoolest haiglasse ei võeta,
tuleb teil ilmselt kõrgemale poole kaevata.
Mis puutub
teise väitesse, siis ka see on ilmne lollus. Kui haiglas tõepoolest vabu kohti pole, võib ju
mõne teist vähem haige patsiendi koju saata. Öelge arstile, et kindlasti on haiglas rohkelt
inimesi, kellel pole mingit põhjust seal olla ja kes võiksid end suurepäraselt kodus ravida.
Suur osa haiglasviibijatest on kindlasti petturid ja simulandid, kes on end ebaausate võtetega
haiglasse sokutanud. Ja loomulikult ei peaks mingi simulant teiesugusele raskelt haigele
inimesele vajalikku haiglakohta kinni hoidma.
Sellest, mis
teid haiglas ees ootab, kirjutame aga järgmises peatükis.
|