HÜPOHONDRIKU KÄSIRAAMAT

 Mõningaid sagedaminiesinevaid vaevusi.

 On olemas lõputu hulk vaevusi. Mõned neist on tuntud, mõned vähem tuntud, osa vaevusi on ohtlikud, teised veel ohtlikumad. Kõiki vaevusi, mis ühel tervel hüpohondrikul esineda võivad, on võimatu üles lugeda. Seetõttu olgu siinkohal ära toodud ainult mõned tavalisemad hädad, mis teil võiksid esineda. Järgnevatel lehekülgedel toodu on kõigest piisake hüpohondriku hädademeres, kuid tõelise hüpohondrikuna suudate ülejäänu kindlasti ise juurde mõelda.

Tähtsamad nahahaigused, mida iga hüpohondrik peaks teadma, on soolatüükad, vinnid, kõõm ja juuste väljalangemine.

Soolatüükad. Soolatüügaste ravimiseks on sama palju erinevaid võimalusi kui on nahaarste. Esimene arst seletab teile, et tüükad on kahjutud, aga kahtlemata ebameeldivad ning ainus kindel võimalus neist lahti saada on kõrvetamine. Seda ta teebki, pärast tema protseduuri lõhnab kogu kabinet põhjakõrbenud liha järele. Te lähete rahulolevana koju ning kolme kuu pärast on teie soolatüükad tagasi. Loomulikult lähete te nüüd järgmise arsti juurde. Järgmine nahaarst seletab teile, et tüükad on kahjutud, aga kahtlemata ebameeldivad ning et ainuke efektiivne võimalus nende ravimiseks on kleepuva lahusega peitsimine, mille ta teile kohe välja kirjutab. Kui te olete oma soolatüükaid kuus nädalat peitsinud, on nad kasvanud poole suuremaks ning te otsustate minna kolmanda arsti juurde. Viimane teatab teile sõbralikult, et tüükad on täiesti ohutud, kuid kahtlemata on neid ebameeldiv omada ning nendest lahtisaamiseks tuleb nad lihtsalt ära lõigata. Seejärel ta lõikabki teie tüükad kindla käega ära, ning te lahkute õndsas usus, et teie hädaga on asi viimaks ühel pool. Kolme kuu pärast on tüükad taas oma vanade kohtade peal tagasi ning te panete kinni aja järjekordse nahatohtri juurde, kes lohutab teid, öeldes, et soolatüükad on teatavasti absoluutselt kahjutud, kuid kahtlemata pisut ebameeldivad. Ainuke võimalus neist vabanemiseks on tüükad kõigepealt spetsiaalse lahusega kokku pintseldada ning seejärel terava lauanoaga ära kraapida. Ning te lähete koju ning kraabite ja pintseldate, pintseldate ja kraabite, teie soolatüügastel pole sellest loomulikult ei sooja ega külma.

Arst number viis toob kuuldavale sama standardfraasi, mis tema kolleegid. Seejärel sosistab ta teile usalduslikult, et ainuke meetod, mis soolatüügaste vastu kindlalt aitab, on nahkhiire ajudest ja sisaliku sabadest keedetud puder ning seda tuleb kasutada täiskuu ajal, seistes näoga põhja suunas.

Tegelikult võite te end lohutada sellega, et mõne aasta pärast kaovad soolatüükad ise ära.

Järgmine nahahaigus, mida teil tuleks teada, on vinnid. Kui kogu nägu on vinne täis, on olukord kõike muud kui lõbus, ent ka üksainus vinn võib muidu perfektse näo täiesti ära rikkuda. Nagu tüügaste, nii ka vinnide jaoks on ohtralt ravimeetodeid – välispidised (salvid, kreemid, lahused) ning seespidised (antibiootikumid ja lohutav sõna). Vinnid on nii füüsiline kui ka psüühiline probleem ning kui arsti poolt määratud piirituselahuse pealemäärimine vinnidele ei mõju, võite seda kasutada seespidiselt, et kasvõi hetkeks oma mure unustada.

Kõõm kuulub samuti nahahaiguste hulka. Kõõma esineb suuremal osal inimestest. Teie kõõm on aga tõenäoliselt Texase tõugu, kuna ta on palju tugevam ja elujõulisem, kui teiste inimeste oma. Kõõma raviks kasutatakse sadu erinevaid šampoone, mis üldjoontes jaotuvad kahte rühma – kõõma vähendavad ja kõõma teket soodustavad. Küsige oma nahaarsti käest, millise šampooniga tema pead peseb. Kui arst on kiilaspäine, esitage sama küsimus õele.

Juuste väljalangemine on tõsine probleem. Öelge arstile, et teil langeb nii palju juukseid välja, et hommikul meenutab padi karusnahka, kammides on kamm juukseid täis ning pead pestes ummistuvad kanalisatsioonitorud ära. Seetõttu olete te iga päev sunnitud torulukksepa kutsuma ja nii ei või see loomulikult enam edasi kesta. Juuste väljalangemise ravi on tavaliselt kolmeetapiline. Kõigepealt soovitab arst teil veidi vitamiine võtta. Kui see ei aita, kirjutab ta teile välja mõne kleepuva ja haisva vedeliku ning kui ka see ei aita, annab ta teile parukameistri aadressi.

Traditsiooniliselt ravivad nahahaiguste arstid ka suguhaigusi. Loomulikult teil selliseid piinlikke haigusi ei esine, kuid ebakompetentsed arstid võivad neid tänu oma puudulikele teadmistele või viletsatele diagnoosimismeetoditele mõnikord kahtlustada. Seetõttu on kasulik ka neist haigustest üht-teist teada. Suguhaiguste põhiomaduseks on see, et neisse haigestuvad ainult teised inimesed. Gonorröa väljendub urineerimisel tekkiva kipitustundena ning voolusena kusitist. Piisab aga sellest, kui te arstile mainite, et olete kellegagi voodis viibinud, kui ta oma proovitikuga kohale sööstab.

Süüfilis on üsna haruldane haigus, kuid sellele vaatamata te seda ei põe.

 Rase hüpohondrik

Rasedus on hüpohondriku elus äärmiselt oluline periood. Rasedus on tõeline sümptomite ja vaevuste Eldorado. Teie rasedus on iseenesest mõista täiesti ainulaadne ning ükski naine pole kunagi tundnud end nii, nagu teie tunnete.

Raseduse ajal võib esineda kohutaval hulgal mitmesuguseid vaevusi ning kui te kõigi võimalustega kursis pole, riskite mõne neist maha magada. Raseduse algul esineb väga sageli iiveldust ja oksendamist. Kuna neid vaevusi esineb enamikul rasedatest, tuleb teil arstile mulje avaldamiseks öelda, et te oksendate lakkamatult. Kõige tabavamalt iseloomustate oma seisundit väljendiga “Ma oksendan pidevalt, välja arvatud siis, kui ma öögin.” Nõudke, et teile määrataks mingi efektiivne oksendamisvastane ravim ning keelduge seda pärast kõrvaltoimete ohu tõttu võtmast. Haruldastel juhtudel võib iiveldus ja oksendamine kesta kogu raseduse vältel ning teie rasedus saab tõenäoliselt olema just selline – 9 kuud kestev laevareis tormise ilma ja kroonilise merehaigusega. Tõenäoliselt olete te kogu rasedusaja näost roheline. Pärast sellist rasedust ei unusta te enam iialgi rasestumisvastaseid tablette võtta.

Raseduse progresseerudes võivad  tekkida kõrvetised ning röhitised, mistõttu teil pole enam võimalik ei restorani ega külla minna. Vahelduseks maovaevustele võivad teil esineda ka sapivaevused. Sapikivide ja raseduse kombinatsioon on tõeline elamus.

Veel üks oluline haigus on radikuliit. Viimane väljendub  ristluupiirkonna valudena, mis kiirguvad ühte (või  - miks mitte ka mõlemasse) jalga. Seetõttu ei saa te ei istuda, seista ega lamada. Öelge seda oma arstile ja vaadake, mis nõu ta teile annab.

Raseduse ajal pole haruldased ka jalaveenilaiendid ja hemorroidid, seetõttu peaksite ka nende haigustega kursis olema. Samuti võivad rasedatel tekkida jalalihaste krambid (teil esinevad nad  loomulikult  eriti raskel kujul). Kui neid ei ravita, võivad nad progresseeruda ülespoole ning asi lõpeb pea krampidega, mis on juba väga tõsine juhus.

Raseduse ajal on ainevahetus kiirenenud. Seetõttu higistate te lakkamatult. Arsti juurde jõudes tehke aken kohe pärani ning teatage :”See on lihtsalt kohutav, kui umbne ja palav siin on. Teie, doktor, ei saa sellest loomulikult aru, sest teie ju ei ole rase”. Järgmisel külastusel võite juba kurta, et olete külmetunud, kuna eelmisel korral oli arsti kabinet külm ja tuul tõmbas.

Rasedatel on sageli isu kõikvõimalike kummaliste toitude järele. Seda sümptomit peaksite te kohe kindlasti proovima. Näiteks võiks teil olla  isu juustus küpsetatud hanemaksa  või grillitud peterselli järele mürklikastmes. Hea vein on loomulikult alati omal kohal.

Rasedal hüpohondrikul esinevad kõik ülaltoodud vaevused, lisaks sellele veel tosin muud häda. Enne, kui arstile oma rasedusaegseid vaevusi kurtma lähete, oleks soovitav  kindlaks teha, kas te ikka olete rase.

Nina-kurgu- ja kõrvahaigused

Nina, kõrvad ja kurk on omavahel tihedalt seotud ning ühe organi haigus võib levida ka teise organisse. Seetõttu ravitakse kõrvapõletikku ninatilkadega, nohu aga kannatlikkusega. Nina-, kõrva- ja kurguhaigustest on kõige olulisemal kohal külmetushaigused. Tavalisi külmetushaigusi põevad kõik inimesed, kuid kui tavaline külmetus teid tabab, saab sellest ebatavaline külmetus. Hüpohondriku külmetushaigus on teatavasti tormilise ja pika kuluga ning enamasti eluohtlik. Seetõttu on soovitav ja isegi hädavajalik, et helistaksite oma arstile kohe, kui nohu algab, isegi kui see peaks juhtuma keskööl. Hommikuni oodata pole mingit mõtet, siis ei pruugi te arsti üldse kätte saada. Kui arst väidab, et tavaline külmetushaigus läheb ilma rohtudeta ise üle, on tal õigus. Teie puhul pole aga teatavasti tegu tavalise, vaid ebatavalise külmetushaigusega, mis ilma ravita kiiresti eluohtlikuks muutub.

Peale arsti poolt määratud ravimite on külmetushaigusega võitlemiseks olemas terve rida koduseid vahendeid. Nende efekt on küsitav, kuid ega teil midagi kaotada ka pole. Kõige kindlam on proovida kõiki vahendeid korraga. Selleks toimige järgnevalt: pange selga paks villane kampsun, soovitavalt kõrge kaelusega, selle peale paks flanellpidžaama. Mähkige kaela ümber paks kootud sall ja pange pähe villane müts. Ette pange tumedad prillid (et silmi ereda valguse eest kaitsta) ja toppige kõrvad vatti täis. Seejärel võtke suur kruus, kuhu valage kuuma piima, kuuma viskit, kuuma konjakit, lisage kaks munakollast, teelusikatäis musta pipart, neli küüslauguküünt, veel pisut kuuma viskit ning kimp tüümiani. Jooge see ära aurava veekastruli kohal, kuhu on eelnevalt lisatud kuuma viskit ja kummeliteed.

Kõrvapõletik avaldub kõrvavalu ja mädase eritisena kõrvast. Seda ravitakse ninatilkade, penitsilliini ja haiguslehega. Kui arst ei pea vajalikuks pärast kõrvapõletikku teie kuulmist kontrollida, vastake kõigile tema küsimustele : “Kuidas?”.

Kui arst teie külmetushaigust valesti ravib, saate te põskkoopapõletiku. Peas on lugematu hulk kõikvõimalikke koopaid (mõnedel inimestel moodustavad nad valdava osa peast). Põskkoopapõletikku diagnoositakse röntgenülesvõtte abil ning ravitakse penitsilliini, ninatilkade ja sinise lambiga. Kui arst kavatseb teha põskkoopaloputuse, küsige, kas ta on seda protseduuri ka varem teinud, ega tal juhuslikult käed ei värise ja kas ta üldse teab, kus põskkoopad asuvad. Kui ta oma nõela liialt sügavale torkab, võib ta kogemata teie ajud välja loputada ning sellel võivad mõnikord olla kurvad tagajärjed.

Kurguvalu on äärmiselt ebamugav vaevus. Kui iga neelatamine tekitab valu, on teil suurepärane võimalus kaalust alla võtta. Mingil määral võib olla abi imemistablettidest. Kui kurk valutab väga sügavalt, võite proovida pärasooleküünlaid.

Ninapolüübid võivad põhjustada norskamist . Kui teie abikaasal on ninas polüübid, tuleb teil veenda abikaasat operatsioonile minema  või siis abikaasast lahti saada. Kumb protseduur valutum on, jäägu teie enda otsustada.

Silmahaigused

Kui te näete halvasti, tuleb teil endale prillid muretseda. Prillide proovimine käib nii: silmaarst näitab teile valgustatud tabelit ning teie peate lugema, mis seal kirjas on. Tavaliselt on tabelil kirjas sõna “stlopkrvnsydp”. Kui te ei tea, mida see tähendab, vajate te tõenäoliselt prille.

Kui teie silmad pidevalt vett jooksevad, on see tingitud pisarakanali põletikust või isiklikest probleemidest. Esimesel juhul tuleb revideerida pisarakanalit, teisel juhul oma isiklikku elu. Kui te näete pidevalt kärbsetaolisi tumedaid moodustisi, võib olla tegu klaaskeha hägusustega ning te peaksite minema silmaarstile. Kui te aga kärbeste asemel näete sisalikke, rotte ja usse, ei saa silmaarst teid enam aidata. Seega – kui näete kärbsest suuremaid loomi, pole mõtet silmaarsti tülitada.

Seljahädad.

Seljavalud on äärmiselt ebamugavad. Kui te end liigutate, on valus ja kui ei liiguta, on ikka valus. Arst soovitab teil magada kõval alusel. Näiteks võite ukse eest ära tõsta ja madratsi alla panna. Vaadake ainult, et te seda tehes oma selga ära ei venita. Paluge parem mõni sõber appi. Tänuks abi eest võite talle anda oma seljaarsti aadressi, mida tal tõenäoliselt pärast sellist tegevust vaja läheb.

 

Haigla vastuvõtutoas.

Suure haigla vastuvõtutoas kehtivad džungliseadused ning valitseb totaalne segadus – oiged, karjed ja halin. Kõik see kokku meenutab 19.sajandi sõjaväelaatsaretti, kus ellu jäävad ainult tugevamad (see kehtib nii patsientide kui personali kohta.)

Saabudes kirjutab vastuvõtuosakonna valveõde üles teie nime ja sünnikuupäeva ning küsib, mida te kaebate. Seejärel ta kaob ning te ei näe teda enam kunagi. Seal te siis istute koos teiste haigetega üksteise otsas hunnikus. Arsti ei ole näha ning kauem istunud patsiendid hakkavad juba valvearsti olemasolus kahtlema. Vastuvõtutoas ootamiseks peab olema tugev tervis. Need, kes väsimusest ja näljast kokku kukuvad, kantakse minema ning nende asemele tulevad uued lootusrikkad patsiendid.

Enamik ootajatest on tulnud vastuvõtutuppa seetõttu, et nad on oma lihtsameelsuses lootnud sel viisil rutem arsti juurde pääseda. Oma perearsti juurde pääsemiseks peaksid nad nimelt neli kuud järjekorras olema.

Õdedel paistab kogu aeg kiire olevat, kogu personal on teel kuhugi mujale ning lubab teiega hetke pärast tegelema hakata. Üsna ruttu jõuate te arusaamisele, et hetk on üsna suhteline mõiste. Kui te ei soovi surra sellesse haigusesse, mille tõttu te haiglasse tulite või nälga kõngeda, tuleb teil valjuhäälselt ja sageli oma olemasolust märku anda. Haarake mõnel möödatuiskaval õel sabast kinni ja keelduge teda lahti laskmast enne kui ta pole lubanud arsti kohale kutsuda.  Üldiselt see mõjub.

Kui teil lõpuks on õnnestunud arst kätte saada, ei jää teil üle muud, kui oma haiguse kirjeldamisega pihta hakata. Siinkohal pidage aga meeles, et te kirjeldaksite oma vaevusi konkreetselt. Kui pole täpselt selge, kas teie haigus on kirurgiline või mitte, võib sisearst saata teid kirurgi juurde, viimane omakorda tagasi sisearstile ja nii te nende vahele pendeldama jäätegi. Nii kestab see seni, kuni üks arstidest ära tüdineb. Ja mida ta siis teeb? Vaatab teid läbi, küsib, kuidas te end tunnete? Loomulikult mitte. Ta lihtsalt peidab teie haigusloo teiste lugude vahele ära ning seal seisab see seni, kuni  teie andmeid lahangusaatekirja jaoks vaja läheb. Seetõttu hoolitsege vastuvõtuosakonda saabudes, et teie sümptomid oleksid kas kirurgilisele hädale või sisehaigusele viitavad. Kõhuhädad, sapivaevused ja liigesehaigused võivad osutuda just sellisteks eikellelegi kuuluvateks probleemideks. Mõnes haiglas võib teie valutav õlg osutuda sisehaiguseks, teises jälle kirurgiliseks haiguseks. Otstarbekas oleks enne haigla vastuvõtuosakonda saabumist asi järele uurida.

Kui arst on teie vaevused ära kuulanud, ütleb ta 99% tõenäosusega : “Nüüd teeme mõned analüüsid ja ma tulen tagasi, kui vastused on valmis” Pärast seda tormab ta minema, teie aga istute ja ootate jälle. Vahelduseks igavale ooteruumile võite te seda seekord teha laboris või röntgenkabinetis. Analüüsivastuste saabumine võib kesta igaviku.  Kui need lõpuks saabuvad, on võimalikud kaks varianti. Esimene variant on see, et teid võetakse haiglasse (seda juhtub äärmiselt harva ning sel juhul olete te kas  erakordselt haige või on teie analüüsivastused kellegi teise omadega segi aetud). Teine ja hoopis tõenäolisem võimalus on see, et arst saadab teid koju tagasi. Sellisel juhul peate te ise enda eest seisma – teie tunnete ennast ja oma hädasid ju ometi kõige paremini ja oskate seetõttu kõige objektiivsemalt otsustada, kas teid tuleks haiglasse võtta või mitte. Kui arst tahab teid haiglasse võtta ja teie ei taha haiglasse jääda, on olukord lihtsam. Teil tuleb lihtsalt öelda, et

a)      teil ei ole aega haiglas lebada, kuna teil on kodus kanaarilind, kes ilma teieta nälga sureb

b)      te arvate, et haiglas ei ole kuigi tore olla (te olete kuulnud, et haiglatoit pole suurem asi).

c)      niikuinii ei oska teid keegi ravida

d)      te teate juba ette, et teid võetakse haiglasse ainult selleks, et teie peal uusi ravimeid katsetada

Seejärel võite te end rahulikult riidesse panna ja koju minna ning olla rahul, et nii kergelt pääsesite.

Sagedamini esinev ja tunduvalt problemaatilisem on aga vastupidine variant – arst tahab teid koju saata, teie aga soovite haiglasse jääda. Arst üritab teile selgeks teha, et te pole piisavalt haige või et haigla on ilma teietagi puupüsti täis. Esimene väide on loomulikult nonsenss. Nagu juba eespool mainitud, oskate ainult teie ise oma seisundit objektiivselt hinnata ning on mõeldamatu, et nii raskelt haige inimene nagu teie koju saadetakse. Ja kui teid tõepoolest haiglasse ei võeta, tuleb teil ilmselt kõrgemale poole kaevata.

Mis puutub teise väitesse, siis ka see on ilmne lollus. Kui haiglas tõepoolest vabu kohti pole, võib ju mõne teist vähem haige patsiendi koju saata. Öelge arstile, et kindlasti on haiglas rohkelt inimesi, kellel pole mingit põhjust seal olla ja kes võiksid end suurepäraselt kodus ravida. Suur osa haiglasviibijatest on kindlasti petturid ja simulandid, kes on end ebaausate võtetega haiglasse sokutanud. Ja loomulikult ei peaks mingi simulant teiesugusele raskelt haigele inimesele vajalikku haiglakohta kinni hoidma.

Sellest, mis teid haiglas ees ootab, kirjutame aga järgmises peatükis.